Piimalaktoosi diagnostiline väärtus
On väga oluline olla teadlik ja jälgida piima laktoosi väärtuste muutuste suundumusi ja korrelatsioone teiste näitajatega, sest need võivad olla suurepäraseks indikaatoriks teatud haiguste diagnoosimisel või lehmade innaaja määramisel. Laktoosisisaldust piimas saab kasutada ka sööda tasakaalustatuse hindamiseks. Laktoosisisalduse vähenemist piimas võib põhjustada energiavähesus söödas või seedehäired.
Laktoos ja elektrijuhtivus
Laktoosi ja elektrijuhtivuse muutusi peetakse üheks kõige usaldusväärsemaks näitajaks kliinilise ja subkliinilise mastiidi diagnoosimisel. Põletiku tõttu udaras on häiritud laktoosi süntees udaras ning kaaliumi-, naatriumi- ja klooriioonide tasakaal vere ja piima vahel. Muutuvad piima koostis ja tema elektrijuhtivus.
Laktoos ja somaatiliste rakkude arv
Laktoosi sisalduse ja piima somaatiliste rakkude arvu vahel on avastatud negatiivne korrelatsioon. Laktoosisisaldus hakkab vähenema, kui somaatiliste rakkude arv on üle 100 tuhande/ml. See on seotud udaras toimuvate põletikuliste protsessidega.
Laktoosi ja piimavalgu sisaldus
See on seotud looma tervisega. Intensiivsem põletikuprotsess piimanäärmes ja organismis mõjutab valgu kontsentratsiooni suurenemist. Ning piimanäärme funktsiooni nõrgenemise ja bakterite mõju tõttu väheneb laktoosi kontsentratsioon.
Laktoosi kindlaksmääramise meetodid
Laktoosisisaldus piimas määratakse enamasti kontrollpiimaproovide saatmisega laborisse, kuigi tehnoloogia arenguga on võimalik integreerida piimaliinidesse andureid, mis näitavad laktoosisisaldust piimas reaalajas.
Jodomeetriline või ensümaatiline määramine
Tegemist on võrdlusmeetoditega laktoosisisalduse määramiseks. Need on usaldusväärsed ja täpsed, kuid neid saab läbi viia ainult laborites, kuna protseduure peab läbi viima kvalifitseeritud personal, kasutades spetsiaalseid seadmeid ja reaktiive. Samuti võtavad testid suhteliselt kaua aega, mistõttu on nende kasutamine piimatöötlemisettevõtetes või põllumajandusettevõtetes ebapraktiline.
Spektroskoopilised laboriseadmed
Laktoos, nagu ka muud piimakomponendid, määratakse kindlaks infrapunakiirguse abil neeldumis- ja emissioonispektri analüüsiga. See meetod on kogu maailmas väga populaarne ja seda kasutatakse paljudes laborites piima koostisosade analüüsimiseks. Enamasti on sellised seadmed kohandatud laboratoorseks kasutamiseks, mistõttu on need üsna kallid ja nõuavad kvalifitseeritud spetsialistide olemasolu. Tehnoloogia arenguga on siiski võimalik muuta seda tüüpi meetodit praktilisemaks ja kohandada seda nii põllumajandusettevõtetes kui ka laborites kasutamiseks.
BROLIS HerdLine integreeritud piimaanalüsaator
BROLIS HerdLine integreeritud piimaanalüsaator on nagu väike laboratoorium teie piimafarmis. Analüsaator uurib iga lehma piima koostist iga lüpsi ajal. See “minispektroskoop” paigaldatakse lüpsiplatside või lüpsirobotite piimaliinile ning see ei kasuta täiendavaid reaktiive ega vaja erilist hooldust.
Valgu, rasva ja laktoosi analüüs annab nõuetekohase hinnangu piimakarja tervise, tootlikkuse ja majandusliku tõhususe kohta. Lüpsi ajal kogutud andmeid töödeldakse reaalajas ja neid saab vaadata BROLIS HerdLine rakenduse abil.
Mis mõjutab piimalaktoosi?
Piimalaktoos, mida nimetatakse ka piimasuhkruks, koosneb glükoosist ja galaktoosist. Laktoos on ainulaadne selle poolest, et seda leidub ainult piimas. Umbes 60-85% veres olevast glükoosist kasutatakse laktoosi sünteesimiseks piimas.
Peamised tegurid, mis määravad lehmade tootlikkuse, on pärilikkus, toitumine ja lehmade tervis. On täheldatud, et arenenud pidamis- ja hooldustehnoloogiate puudumise või ebapiisava rakendamise korral on lehmade tootlikkuse kasv seotud veterinaarteenuste kulude suurenemisega. Muutused laktoosisisalduses võivad olla seotud veiste viljakuse, ainevahetushaiguste või mastiidiga. Suurenemine võib viidata poegimisele, samas kui vähenemine võib viidata mastiidile, subkliinilisele ketoosile või atsidoosile.
Söötmine
Suure kontsentreeritud söödakogusega karja söödaratsioonid on ka kõrge energiaväärtusega. See võimaldab tagada lehma organismi jaoks vajaliku glükoosikoguse ja laktoosisisalduse piimas. Kõrge tootlikkusega lehmade piimas, keda toidetakse madala energiasisaldusega söödaga, võib laktoosisisaldus väheneda kuni 15 protsenti. Seetõttu on oluline, et söödaratsioon oleks nõuetekohaselt tasakaalustatud ja sisaldaks piisavas koguses teravilja ja muid süsivesikuterikkaid söödamaterjale või söödalisandeid.
Laktatsiooniperiood
Poegimisjärgsel perioodil suureneb lehmade toodang ja energiavajadus. Laktoosisisaldus piimas on tavaliselt vähenenud ning lehma tiinestamine on üsna raske. Arvatakse, et sel perioodil ei ole lehmadel piisavalt energiavarusid, et küpseks täisväärtuslik munarakk ja toimuks ovulatsioon, seega on see periood pikem. On täheldatud, et esimese laktatsiooni lehmade piima laktoosisisaldus on suurem kui teise või hilisema laktatsiooni lehmade oma.
Tervislik seisund
Laktoosi peamine ülesanne on säilitada piima veesisaldus, mis teeb sellest ühe kõige stabiilsema näitaja. Selle süntees toimub piimanäärmes vere glükoosist, mistõttu selle kogus on otseselt seotud looma energiabilansiga ja näitab udara tervislikku seisundit. Subkliiniline mastiit, subkliiniline ketoos või atsidoos, poegimisprobleemid, inna puudumine või ebaõnnestunud seemendamine on seotud laktoosisisalduse vähenemisega piimas.
